Ta Lihtsalt Hulgub Linnast Linna - Vennaskond

Me läbime ööd ja teel, mille algust ei mäleta enam\nja meid ei huvita ammu mis on me siht ja muud\npeale kiiruse, punase auto ei ole meil midagi enam.\nTumesinine taevas ja tähed. Müürina mööduvad puud.\n«Anna üks sigaret,"-«Võta.» Rohkem ei tarvita sõnu.\n«Ava üks pudel,"-«Jah, kohe.» Sellega lõppeb me jutt.\nMuusika mängib ja kuskilt on tuttav see tunne ja valu.\nMälestus.Igatsus. Ammu on lõppenud ahastav nutt.\nSiiski ei ole meil aega, kuigi ei ole ka kiiret\njõuda kuhugi välja — parem ma vastan:"Ei tea."\nSõita kusagilt välja — selleks ei ole meil julgust.\nAsfaldi valged jooned. Kiirteede viimased read.\nAvada järgmine pudel, süüdata järgmine suits.\nKonid ja tühi taara, klaasikillud me teel\njäävad meist tänagi maha. Muusika mängib ja saadab meid,\nmeie jälgedes sõitjaid ja neid, kes sõitsid me ees…