Öösinine Taevas - Vennaskond

Öösinine taevas\nJa selle all mustad\nSuurte majade siluetid\nAknaruudud kollased, roosad, valged\nNeoonreklaamide ketid\nUndab õhtune tänavamagistraal\nJärjest autosid viies ja tuues\nSeisan kõnniteel\nJust nagu väikene poiss\nÜlestõstetud kraega kuues\nSilmipimestav-ere on laternahelk\nMasinatel, mis tulevad rodus\nNeil, mis lähevad\nStopptuled kumavad nii\nEt ma tunnen, nagu poleks mul kodu\nTahaks nendega kaasa!\nÜkskõik kuhu-kaasa!\nVäike poiss ei mõtle: ta tunneb\nMiski tahab must välja\nMiski tahab must välja\nAga kurk on kui suletud yunnel\nOlen väike poiss\nAlles hakkan ma mõistma:\nKõik, mis tuleb, meil pimestab silmad\nTagatulesid nähes me tahame minna\nAga siis juba\nJäimegi ilma\nSeisab väikene poiss\nNagu mõistmatu soov\nJuuksed sadadest tuultest kahus\nUndab tuledes tänavamagistraal\nElu kivise linna rahus