Õhtulaul - Vennaskond

Enam päikse kuldsest lõõsast

Punut pärg mu pääd ei ehi

Igast puust ja igast põõsast

Hiilib mustas mantlis mehi

Võikaid varje kerkib hulgi

Kohe taeva tuhmjat seina

Kes küll poetas kaarnasulgi

Ruugesse mu ristikheina?

Kes küll pühkis kullapuru

Punetavalt pilvepangalt

Nühkis õiemustrid muru

Hõberoheliselt kangalt

Ära küsi. Pimedas ju

Helkimas näed aknaruutu

Koju nüüd! Sest öös on asju

Mille külge tark ei puutu